halloons

Tere kah.
Ei hakka seekord USO-st väga kirjutama, ütleks vaid nii, et järjekordne pettumus. Meeste poole pealt siis.. no okei, Federeri poole pealt. Ei saa ma aru, mis toimub viimasel ajal nende viiesetiliste mängudega, kus Fed juhib kahe setiga ja siis laseb mängu käest. Kes viimasest aru ei saanud, siis Fed kaotas Djokovicile poolfinaalis ja Djoko võitis USO täitsa ära. No okei, Djoko on heas vormis, aga heas vormis Fed võidab ju heas vormis Djokot, eks, seda näitas FO-gi. Lihtsalt miskit on peas kinni, arvan ma... Ja seda viimasel ajal. Ma tegelikult võiksin hoopiski positiivsemalt mõelda, et Grand Slamide veerandfinaalid ja sealt edasi on tegelikult VÄGA suur saavutus. Lihtsalt Rogi on nende aastatega lati nii kõrgele seadnud, samamoodi ka tema enda ja fännide lootused/ootused, et pole ime ka, et üks hetk lihtsalt tuleb see aeg...et.. ei tahaks küll nii mõelda, aga mil järgmine generatsioon hingab kuklasse ja no ei saa ju igavesti ka mängida imetennist. Igakord kui selle peale mõtlen, tuleb kurb tunne. Ainuke lohutus selle kõige juures on see, et Pete Sampras ju võitis ka omal ajal slämme veel 30. ja 31. aastaseltki.. no ja Sampras ja Fed on ju nii sarnased (mõlemad lõvid ka:)). No ja siis kindlasti annab innustust veel Li Na (naljakas nimi, eks)-kalad!, kes võitis oma ESIMESE grand slami, French Openi, alles 29 aastaselt! Eks neid näiteid ole vast veelgi. Tore on mõelda, et isegi kui sul noorena ei ole olnud just kuigi edukas karjäär ja sellised keskpärased tulemused, siis on ikkagi suure tahte ja muude asjaolude kokkulangemisel võimalus väga paljutki ära teha ka kõrgemas vanuses. Late bloomers on vist nimi, kuidas neid hüütakse. Tegelikult on ka Fed late bloomer. Kui hakata mõtlema nüüd Kaia Kanepi peale, siis tunnen ka tema puhul nüüd suuremat lootust.. on ta ju alles 26 - ehk siis naine oma parimais aastais, ka tennise mõttes. Edu talle!
Federer aga lubas, et mängib kindlasti vähemalt Londoni olümpiani (2012). Paar aastat tagasi, või millal ta seda ütles, tundsin küll et juheii, nii kaua mängib veel. Praegu vaatan aga ahastuses kalendrit - juba on oktoober ja varsti on aastavahetus ja siis juba 2012 ja siis mõned kuud veel ja ongi London. Ja mis saab siis edasi? Ma SÜDAMEST loodan, et selle ajavahemiku sees suudab Fed ühe slämmi veel siiski võita. Ma tõesti tahan, et ta tõestaks kõikidele "asjatundjatele", kes väidavad, et Federer on vanaks jäänd ja ei jõua enam joosta ja pereelu segab ja mis iganes, vastupidist. Okei, ükskõik kui palju ma ka ei taha praegu Fedi kaitsta, ei saa ma kõrvale puigelda sellest, et ka ma ise olen vahel mõelnud, et võib-olla ongi nüüd kõik. Aga ma ei suuda mõelda nii, sest see mõte on nii hirmutav. Ja just seepärast ma püüangi olla IGAVESTI positiivne Federeri ja tema võimekuse suhtes, ehk siis selle suhtes, milleks ta võimeline võib olla. Ei pea vist siinkohal mainima, et just Federer oli see, kes peatas meie kuulsa klouni (ent seejuures pagana hea mängija) Djokovici imelise võiduseeria.. ja seda just siis, kui keegi seda oodata ei osanud. Ja no neid näiteid on veelgi. Teisest küljest pole aga Federeril niikuinii vaja, arvestades tema tulemusi, enam kellelegi midagi tõestada. Aga mina isiklikult soovin, ja vast ka tema, et ta ühe slämmikese võrra oma hiilgavat kollektsiooni siiski täiendaks ja.. eelkõige minu rahuloluks.. kõikidel fedi kallal norijatel või temas kahtlejatel suukesed jäädavalt kinni paneks.
Samas aga, kui nüüd etteruttavalt mõelda London 2012 peale, siis on muidugi märkimist vääriv uudis see, et Fed kavatseb seal Martina Hingisega segapaari mängida. Tõeliselt kihvt. Olgugi, et Hingis pole oma vastust veel kinnitanud, loodan mina küll, et see teoks saaks. Londoni puhul on mu lootuseks veel see, ja see on siis mu viimane lootus (juhul kui Fed tõesti sealkohal lõpetab).. et ta võidaks Londoni olümpia üksikmängus. Ma tean, et ma ootan vist väga palju kelleltki, kes on niigi juba suurema oma tenniseelu tööst ära teinud. Aga ma ju tean, veel enam ta ise, kui paindlikud on tema piirid ja milleks kõigeks ta tegelikult suuteline on.. ja seda ka praegu, olenemata vanusest või millestki muust ebaolulisest. Lõppude lõpuks on ta ju tšempion, ja nemad nii lihtsalt alla ei anna!

Selline lühike jutt tuli jälle tennisest. Ma loodan, et ma kedagi liialt ei kurna oma tenniste ja Federeridega. Lihtsalt ma kardan jälle, et näiteks juba aasta pärast (ja pagan see aeg läheb kiiresti!), pean ma temast juba minevikuvormis rääkima (tennise mõttes).. ja ei ole enam seda slämmide või suurtemate kohtumiste eelset ärevust, kui Fed mängib. Oeh jah, tegelikult mõtlen, et äkki leian endale mingi uue lemmiku. Aga see tundub kuidagi väga vähetõenäoline..samas ma ei välista miskit. Aga lihtsalt see, mis tunne on mul Federeriga, tundub liiga eriline. Jajah, võib-olla tekibki uus lemmik, aga Federeri värk jääb alatiseks ainulaadseks ja selliseks nagu ta on.

Veidikene ka eralu poolest:
Vast kõige värskem ja minu jaoks meeldivaim uudis on see, et ma sain endale KASSIPOJA!
Ma tunnen kuidagi, et olen täna nii palju mõelnud kirjutades, et olen täitsa ära väsinud.. ja no pole vist ka vaja mainida, et kell näitab öötunde. Seega teen nii, et panen niiöelda ettevalmistuseks ühe pildi oma uuest lemmikust ja siis jutt sellest kõigest tuleb takkajärgi järgmise postitusega. Kui sobib.. (okei, tuli välja, et internetiühendus siin pole just kuigi tubli, seega jääb pildi ülespanek puudulikuks. Kahjuks.)
Ja no ma vist peaks hoiatama ette ka (kuigi see on juba üpris ilmselge), et need postitused kipuvad tulema mul niimoodi kuuvarjutustena. Aga nad siiski tulevad, eksole. Nii et varuge ikka kannatust, nii elate ju kauem ka:)