No ja millest siis nüüd küll kirjutada? Mõtlen kogu aeg, et peaks ikka pidevalt midagi kirjutma. Esiteks, kunagi on seda nii põnev lugeda. Juba praegu loen alatasa vanu postitusi ja muigan või imestan või ma ei tea.. meenutan. Jah, just teine põhjus - meenutamine. Mõtled küll, et niikuinii jäävad toredad sündmused meelde eluks ajaks ja eks nad seda teegi, aga kuivõrd üksikasjalikult siiski? Üldpilt võib-olla jääb meelde, aga kui ikka ilusti kõik detailideni üles kirjutada, siis tagant järgi lugedes avastad ikka küll, et oi, see oli täitsa meelest läinud. Niimoodi on ju tore mälu värskendada. Minu ainus elumure on ainult see, et kas see siin säilub. Teinekord mõtlen, et miks ma näiteks ei kopi seda kõike Wordi.. aga no samas, see võib ka ju hävineda, ja kunagi kindlasti hävibki. Ja isegi tõenäolisemalt kui see siin blogis, kuna enne annab pigem mu läpakas otsad kui suur ja võimas Internet. Aga kunagi, varem või hiljem, saab nende kõigi aeg läbi.
Kui veel sellest mõelda, siis on ju ka nii, et kirjutades sa justkui kordaksid kõike toimunut, seega jääb paremini meelde. No nagu spikreidki tehes, targemad teavad.. või siis lollimad.
Minu praegune elu on selline, et ta on väga puhkust täis. Tahaks öelda, et kool on läbi ja kõik on hää, aga no ei. Muidugi peab eksisteerima mingi selline õppejõud, kes on uimane kui kana.. mis on imelik võrdlus, sest kana ju pole uimane. Tal ju kiired liigutused.. Ütleks siis parem nii, et umbes sama uimane, nagu narkoosist ärganud loom. Teisisõnu, ta pole jõudnud SIIAMAANI (kui suvi juba täies hoos, Jaanipäev ammu seljataga) parandada mu kodutööd, mille tegin vist minig paar kuud tagasi? Esiteks ei vasta ta kirjadele, mida olin talle saatnud täpselt kolm. Ja siis kui lõpuks võtan kätte ja helistan, siis ta ütleb, et pole jõudnud parandama hakata, hakkab parandama järgmisel nädalal. Järgmisel nädalal aga mitte midagi ei muutu, samamoodi ülejärgmisel.. Eks ma siis helistan uuesti. Muidu olen üsna kannatamatu, aga siinkohal pidin küll vastupidist tõdema - olin vägagi rahulik, tore ja kannatlik. Ja seda kõike selleks, et teada saada, et mu kodutöö ei vastanud tingimustele ja pean kodutöö uuesti tegema!! Võib-olla ma dramatiseerin veidi üle ja tõenäoliselt seda teengi, aga ma tahan enda kaitseks lihtsalt öelda ja ma arvan, et paljud on muga päri.. et ausalt öeldes olin ja olen ma juba AMMU suverežiimil, ma olen palju vaeva näinud kõikide kodutöödega, eksamitega.. kõik on hästi läinud, eriti eksamid ja ma olen juba ammu ennast programmeerinud puhkama ja koolile pööranud selja. Päriselt, ma ei viitsi enam mitte ühtegi kodutööd teha ja olgugi, et see tundub ju tühine, et mis see üks kodutöö ikka teha on.. aga ma ei tea, see on vist jälle põhimõttes. Et miks mina pean nii kaua ootama.. teised õppejõud on temaga võrreldes olnud palju kiiremad. Ja miks ta ei suvatse mu kirjadele vastata? Ma tunnen, et pigem peaks just tema olema see, kes siis niiöelda heastaks oma viivitamise ja arvestaks mu kodutöö ära, kas või silmad kinni pigistades. Sest... vist juba kolmandaks - enda meelest oli see kodutöö täiesti õigesti ja korrektselt tehtud. Ma ei saanudki täpselt aru, et mis pagana tingimused mul seal täitmata jäid. Aga ausalt öeldes ei viitsi ma sellesse ka väga süveneda, sest niikuinii midagi muuta ei saa. Lihtsalt praegu tunnen, et nii hea on seda kõike siin välja elada. Naljakas, kuidas selline näiliselt tühine asi võib mind niimoodi rööpast välja lüüa. Nõme iseenesest.
Aga nüüd ongi fakt see, ja ma olen selle ees.. et pean selle pagana (tahaks kirjutada siia mingit koledamat sõna, aga pole ilus) kodutöö ära tegema.
Praegu jäin mõtlema, et mis küll võis olla põhjus, miks ta sedasi viivitas. Tundub, et see teema on mind täielikult vallutanud. Igastahes.. ma arvan, et on kaks võimalust: esiteks, tal kas tõeesti on nii suur hunnik igasuguseid kodutöid parandada ja sada muud asja, et lihtsalt aega ei jätku. Või siis tal on aega, aga ta on lihtsalt laisk ja aeglane. Ma ise arvan, et õige variant on combo nendest kahest, ehk siis tal on palju asju teha ja ta on neid tehes laisk ja aeglane. Keegi ütles, et Tartu Ülikoolis ongi nii, et kõik venib. Seda ma ka olin arvestanud, aga et niiii kaua venib, kohe poolde suvve, no ma ei tea. Ja kui ongi palju asju parandada.. aga palun, ärge siis esitage meile nii palju kohustuslikke kodutöid, mida te ei jõua ära parandada. Ma oleksin väga rahul vähemaga, sel korral.
Aga see teema selleks, sain oma viha välja valatud.. see on peamiselt kõik seepärast, et ma olen enda peale vihane.. pidin seda hakkama täna tegema, aga muudkui lükkan edasi. Ja ma olengi selline, teen kõik viimasle minutil.. see on nii hea tunne, kui on asi tehtud, aga ometi ma ei tee kunagi midagi väga varakult ära.
Minu blogipostitused jäävad väga suurel protsendil kõik varajasse öösse, sest ma olen ööloom ja mida hilisem kellaaeg, seda rohkem hakkab mu aju funkama. See on muidugi suhteline.. ses mõttes, et mingi aeg tuleb ikka uni ka. Tegelikult ongi nii, et kui panen tule kustu ja pea padjale, siis uni tuleb ilusti, aga ma lihtsalt ei tee seda ja niimoodi see magamajäämine venibki. Eriti suviti, mis on loogiline.
Seekord väga tarka juttu ei tulnudki. Aa.. peaks tennisest ka ikka midagi kirjutama, nagu kord ja kohus.
Natuke valus on hakata tegelikult praegu meenutama, Federer just sai Wimbsi veerandfinaalis tappa, st kaotas. Naljakas on see, et olgugi, et Fed kaotab viimasel ajal tihedamini kui varem, on ikkagi iga kaotus sama masendav kui siis, kui see nii harv nähtus oli. MIKS??? ..ta kaotab mingile Tsongale ja siis Tsonga kaotab kohe järgmises ringis. Võiks siis nagu ära võita turniiri ju või nii?
Ma ei tea... ma ei taha sellel kaotuse teemal kaua peatuda, sest see on lihtsalt liiga värske.
Ma räägin parem millestki posiviivsemast. Nimelt võitis Wimbledoni naisteturniiri üks Tšehhitar, kes on PEAAEGU sama vana kui mina, ehk siis minust 6 päeva noorem. Ja see tähendab mida? Muidugi seda, et ta on sama tähtkuju mis mina ja sama loomaaasta ka.. nii lahe! Ja ta võitis Wimbledoni, võitis Sharapovat. See oli vist üks vääga vähestest mängudest, kus ma enne finaali tõesti ei suutnud otsustada, kumma poolt nüüd olla. Sharapovale olen ma alati pöialt hoidnud, aga Kvitova on ka nii hea. Samas, mängu ajal tundsin, et siiski ikkagi südames olin rohkem Kvitova poolt.. samas teisest küljest, kui Sharapova pärast intervjuud andis, hakkas mul tast nii kahju. Selles mõttes, et arvestades, mis jamad tal viimaste aastate jooksul on olnud(vigastused).. ta oleks seda võitu väärinud küll. Aga midagi pole teha, kui Kvitova oli oma mänguga tast täiesti üle. Ja tegelikult, ma usun, et Sharapova võib oma finaalikohaga ka igati rahule jääda, muidugi tahavad kõik seda the big one'i, aga noh.. ta on veel nii noor ja küll tuleb ka tema aeg, ja veel mitu korda, ma loodan.
Homme, õigemini täna, on aga meeste finaal (Djokovic vs Nadal) ja sellega on nii, et seda ma ei vaata, sest ma ei taha näha mitte kumbagi võitmas. Palju parema meelega olen laulupeol. Kui nüüd aga mõelda, et kumba ma tahan rohkem kaotamas näha, siis võib-olla Nadali, sest tal see slämmikogu viimasel ajal liiga tihedalt täitumas. Djokol neid hoopis vähe, las tema siis saab ühe, nr 1-ks saab ta juba niikuinii, las siis mõnuleb.
Ühte aga ütlen - Fed võidab US Openi! Tegelt ka ma tahan et ta võidaks....
:)
Pildilisa:
Petra Kvitova
Petra ja Masha
Ja siis..mitte just kuigi teemasse..
Naljakas video (eriti lõpp): http://www.youtube.com/watch?v=xYuIfFvARU0
(hoiatan - natuke ropp, nii et lastele keelatud)
EDIT: krt, kellelegi ei tundu see video naljakas:D ainult mulle ja Kirsile ja siis veel ühele, kõik teised on mingi.. eeee.. hm.. very funny:/
Ju mul on väga imelik huumorimeel, mis pole vist üllatus?
Bye-bye-bye-bye
No comments:
Post a Comment