Ei sobi ükski pealkiri siia

Just praegu sorteerisin siin oma vanades elu näinud postitustes ja avastasin, et enamik mu postitusi on vot täpselt nii pisikeses (kirbu)kirjas kirjutatud, et mul hakkas endal juba pärast paari lõigu lugemist silme ees virvendama. Ma tõesti ei tea, mis ma selles fondis nii lummavat nägin.. aga võib-olla olen ma lihtsalt vanaks jäänud ja eks pidev erkaanivahtimine ole ka oma panuse mu nägemisse või õigemini nägemise puudulikkusesse (nii hull vast asi ka tegelikult pole) andnud. Ehk siis kuna ma ei hakka kõikide postituste fonte nüüd enam siin muutma, sest siis ju kaob nende ehtsus ära ja eks ma olen tegelikult parajalt laisk ka.. siis soovitan teil, kui te peaks juhtumisi lugema neid kunagi kirjapandud vanu postitusi imepeenikeste mitte kunagi lõppevate ridade näol aastast 2007, appi võtta see zoom või ekraanisuurendus või mis iganes see ka poleks, näiteks 125% ajab asja ära küll ja oleme kõik rahul!

NONI, olen nüüd jälle Tallinnas, kus peale närviliste inimeste liigub väga palju kiiremini ringi ka internetiühendus, tundub nii. Igatahes nüüd on mul võimalik ka mõningad lubatud pildid üles panna. Hoiatan, et mu kõikvõimsa nutitelefoni funktsioonid pole siiski üldse nii täiuslikud. Ma ei tea palju neid piksleid olema peab või mis on hea, aga no minu moblaga tehtud piltide kvaliteet jätab küll soovida. Sellega seoses tuli meelde üks naljakas kommentaar juutuubis, kus üks avaldas arvamust video kvaliteedi suhtes: "If I got a dollar for every pixel in the video I would have a dollar!" :D Minu telefunil on aga 3,0 megapikslit, aga mõtlen küll, et võiks olla näiteks 20 (ei tea ma nendest pikslitest midagi). Samas pole vahet, ma pole niikuinii mingi eriline pildistaja.. või noh, mulle meeldib teha pilte, aga ma pildistan pigem inimesi ja sündmusi, kui mingeid kauneid loodusvaateid või liblikat õie peal. Samas kui vaatan teiste tehtud üllitisi, siis teinekord paneb kõik see ilu ohhetama küll...

(MA ei tea, miks see pagana vahe siia sisse tuleb, ma olen üritanud teha kõike, aga olen nõutu ja jõutu. Las ta siis olla, väike hingamispaus selline)

Aga okei see selleks, miskipärast oskan ma alati sujuvalt teemadest kõrvale kalduda. Pildid siis mõned:

Kuigi Ronja mängib ja mürab nagu üks väike väänik ikka, meeldib talle tegelikult enamuse ajast magusalt magada..

Ja ta on ka väikest viisi spordihuviline. Hetkel küll jälgib jalgpalli, sest iga õige eestlane teeb praegu nii. Aga luban, et lähitulevikus tutvustan talle ka tennist, sellest ta ju ometi ei pääse!

=)

Nimi "Ronja", nagu röövlitütar Ronja, tuli täiesti juhuslikult. Ma ei tea, mu arust see nimedepanemine on üks paras peavalu ikka. Mõtlesin igasugu nimesid ja uurisin netist ja pakkusin erivariante välja, küll ei sobinud üks, kuna "s" tähte pidevalt hääldada on niivõrd kompleksnesiin mõnele... siis jälle on nimi liiga pikk ja niimoodi kuni lõputult. Otsustasime, et paneme nime siis, kui näeme kiisut -vaatame näkku ja mis nime moodi nägu on, selle paneme. Tühjagi, see oli lihtsalt põhjus selle nimeotsustamise edasilükkamiseks, arvan ma. Samas hakkasin mõtlema, et kindlasti peab see nimi olema midagi originaalset või siis mingit moodi tähenduslik. Aga ikka ei mõelnud midagi välja. Tegelikult, üks kassipoeg oli meil veel silmapiiril, kes oli sündinud 8. augustil.. noh, Federeri sünnipäev eksole. Alguses sattusin niivõrd õhinasse, et ohh federereri sünna ja puhaa ja no tema pean ma saama. Aga tema omanik ei olnud muudmoodi kättesaadav, kui vaid okidoki sõnumi teel, millele ta pole siiani vastanud. Tema puhul oleks siis saanud panna mingi Federeri-temaatilise nime..või ma ei tea, see tundub ka tegelikult natuke naljakas. NIISIIS saimegi oma kassitütre Hiidemaalt, ehk siis Ronja puhul on tegu täissaarlasega. Lahe. Ja ma olen nii rahul, et just tema saime, tõesti olen. Tema on siis sündinud 6. august, mis pole ju ka paha tegelikult.. väike lõvitar siis nimelt. Ma tegelikult tahaks praegu veel pikemaltki temast ja ta iseloomust ja kõigest kirjutada, aga kuna ma olen nende piltidega siin jännanud juba jupp aega ja kell on, oh üllatust, pool 2 öösel (ja mul on homme võistlused), siis...ma lihtsalt ei viitsi ja ei jõua.
Telekast mingist filmist keegi just ütles hea repliigi, et "Excuses are like assholes - everybody's got one !" hehe, sobis kuidagi konteksti..

Tahtsin ainult öelda veel seda, et ma just hakkasin mõtlema selle peale, et ma olen nende tähtkujude ja asjadega ikka täitsa lolliks läinud. Ja liiale. Ma näen igas inimeses tema tähtkuju ja loomaaastat ja need tekitavad liialt palju eelarvamusi, mis tihtipeale ju pole õiged. Mida küll teha..

Aga heakene küll, selle üle jõuab veel mõtiskleda. Praeguseks siis tsau..ja Ronja poolt ka, kes mu külje all siin magab jälle. Muidu kui mängib siis on küll jõle kibe mutt, nüüd nurrub siin nagu väike memmekas.. :)
Head ööd mjäu!

halloons

Tere kah.
Ei hakka seekord USO-st väga kirjutama, ütleks vaid nii, et järjekordne pettumus. Meeste poole pealt siis.. no okei, Federeri poole pealt. Ei saa ma aru, mis toimub viimasel ajal nende viiesetiliste mängudega, kus Fed juhib kahe setiga ja siis laseb mängu käest. Kes viimasest aru ei saanud, siis Fed kaotas Djokovicile poolfinaalis ja Djoko võitis USO täitsa ära. No okei, Djoko on heas vormis, aga heas vormis Fed võidab ju heas vormis Djokot, eks, seda näitas FO-gi. Lihtsalt miskit on peas kinni, arvan ma... Ja seda viimasel ajal. Ma tegelikult võiksin hoopiski positiivsemalt mõelda, et Grand Slamide veerandfinaalid ja sealt edasi on tegelikult VÄGA suur saavutus. Lihtsalt Rogi on nende aastatega lati nii kõrgele seadnud, samamoodi ka tema enda ja fännide lootused/ootused, et pole ime ka, et üks hetk lihtsalt tuleb see aeg...et.. ei tahaks küll nii mõelda, aga mil järgmine generatsioon hingab kuklasse ja no ei saa ju igavesti ka mängida imetennist. Igakord kui selle peale mõtlen, tuleb kurb tunne. Ainuke lohutus selle kõige juures on see, et Pete Sampras ju võitis ka omal ajal slämme veel 30. ja 31. aastaseltki.. no ja Sampras ja Fed on ju nii sarnased (mõlemad lõvid ka:)). No ja siis kindlasti annab innustust veel Li Na (naljakas nimi, eks)-kalad!, kes võitis oma ESIMESE grand slami, French Openi, alles 29 aastaselt! Eks neid näiteid ole vast veelgi. Tore on mõelda, et isegi kui sul noorena ei ole olnud just kuigi edukas karjäär ja sellised keskpärased tulemused, siis on ikkagi suure tahte ja muude asjaolude kokkulangemisel võimalus väga paljutki ära teha ka kõrgemas vanuses. Late bloomers on vist nimi, kuidas neid hüütakse. Tegelikult on ka Fed late bloomer. Kui hakata mõtlema nüüd Kaia Kanepi peale, siis tunnen ka tema puhul nüüd suuremat lootust.. on ta ju alles 26 - ehk siis naine oma parimais aastais, ka tennise mõttes. Edu talle!
Federer aga lubas, et mängib kindlasti vähemalt Londoni olümpiani (2012). Paar aastat tagasi, või millal ta seda ütles, tundsin küll et juheii, nii kaua mängib veel. Praegu vaatan aga ahastuses kalendrit - juba on oktoober ja varsti on aastavahetus ja siis juba 2012 ja siis mõned kuud veel ja ongi London. Ja mis saab siis edasi? Ma SÜDAMEST loodan, et selle ajavahemiku sees suudab Fed ühe slämmi veel siiski võita. Ma tõesti tahan, et ta tõestaks kõikidele "asjatundjatele", kes väidavad, et Federer on vanaks jäänd ja ei jõua enam joosta ja pereelu segab ja mis iganes, vastupidist. Okei, ükskõik kui palju ma ka ei taha praegu Fedi kaitsta, ei saa ma kõrvale puigelda sellest, et ka ma ise olen vahel mõelnud, et võib-olla ongi nüüd kõik. Aga ma ei suuda mõelda nii, sest see mõte on nii hirmutav. Ja just seepärast ma püüangi olla IGAVESTI positiivne Federeri ja tema võimekuse suhtes, ehk siis selle suhtes, milleks ta võimeline võib olla. Ei pea vist siinkohal mainima, et just Federer oli see, kes peatas meie kuulsa klouni (ent seejuures pagana hea mängija) Djokovici imelise võiduseeria.. ja seda just siis, kui keegi seda oodata ei osanud. Ja no neid näiteid on veelgi. Teisest küljest pole aga Federeril niikuinii vaja, arvestades tema tulemusi, enam kellelegi midagi tõestada. Aga mina isiklikult soovin, ja vast ka tema, et ta ühe slämmikese võrra oma hiilgavat kollektsiooni siiski täiendaks ja.. eelkõige minu rahuloluks.. kõikidel fedi kallal norijatel või temas kahtlejatel suukesed jäädavalt kinni paneks.
Samas aga, kui nüüd etteruttavalt mõelda London 2012 peale, siis on muidugi märkimist vääriv uudis see, et Fed kavatseb seal Martina Hingisega segapaari mängida. Tõeliselt kihvt. Olgugi, et Hingis pole oma vastust veel kinnitanud, loodan mina küll, et see teoks saaks. Londoni puhul on mu lootuseks veel see, ja see on siis mu viimane lootus (juhul kui Fed tõesti sealkohal lõpetab).. et ta võidaks Londoni olümpia üksikmängus. Ma tean, et ma ootan vist väga palju kelleltki, kes on niigi juba suurema oma tenniseelu tööst ära teinud. Aga ma ju tean, veel enam ta ise, kui paindlikud on tema piirid ja milleks kõigeks ta tegelikult suuteline on.. ja seda ka praegu, olenemata vanusest või millestki muust ebaolulisest. Lõppude lõpuks on ta ju tšempion, ja nemad nii lihtsalt alla ei anna!

Selline lühike jutt tuli jälle tennisest. Ma loodan, et ma kedagi liialt ei kurna oma tenniste ja Federeridega. Lihtsalt ma kardan jälle, et näiteks juba aasta pärast (ja pagan see aeg läheb kiiresti!), pean ma temast juba minevikuvormis rääkima (tennise mõttes).. ja ei ole enam seda slämmide või suurtemate kohtumiste eelset ärevust, kui Fed mängib. Oeh jah, tegelikult mõtlen, et äkki leian endale mingi uue lemmiku. Aga see tundub kuidagi väga vähetõenäoline..samas ma ei välista miskit. Aga lihtsalt see, mis tunne on mul Federeriga, tundub liiga eriline. Jajah, võib-olla tekibki uus lemmik, aga Federeri värk jääb alatiseks ainulaadseks ja selliseks nagu ta on.

Veidikene ka eralu poolest:
Vast kõige värskem ja minu jaoks meeldivaim uudis on see, et ma sain endale KASSIPOJA!
Ma tunnen kuidagi, et olen täna nii palju mõelnud kirjutades, et olen täitsa ära väsinud.. ja no pole vist ka vaja mainida, et kell näitab öötunde. Seega teen nii, et panen niiöelda ettevalmistuseks ühe pildi oma uuest lemmikust ja siis jutt sellest kõigest tuleb takkajärgi järgmise postitusega. Kui sobib.. (okei, tuli välja, et internetiühendus siin pole just kuigi tubli, seega jääb pildi ülespanek puudulikuks. Kahjuks.)
Ja no ma vist peaks hoiatama ette ka (kuigi see on juba üpris ilmselge), et need postitused kipuvad tulema mul niimoodi kuuvarjutustena. Aga nad siiski tulevad, eksole. Nii et varuge ikka kannatust, nii elate ju kauem ka:)

uso jne

alustaks siis jne-st..
Räägiks lühidalt, kuidas mul elukene siin 2. kursuse varajases staadiumis ka kulgeb. Võiks ju mingid tunded ja värgid kirja panna.
Ega pikka juttu polegi - õpin ikka Tartus, Tartu on ikka sama koha peal, olen samas ühikas, samas korteris, samas toas.. ainult et toakaaslased muudkui vahetuvad. Teised arvavad siin mul, et viga on minus.. no ma ei tea. Aga no vahet polegi, mulle meeldibki olla üksi siis, kui ma pean kellegagi tuba jagama. Ja kui olengi üksi, siis mõtlen et keegi võiks ikkagi olla..
Kunagi pole rahul, eksole.
Tegelikult ei viitsigi rohkem praegu kirjutada.. kunagi jätkan.

Kirjutan siia lihtsalt seepärast, et mul tekkisid süümepiinad, kuna pole ammu kirjutanud. Mainin ka ära (see vajab mainimist), et mul miskipärast täna ei tööta klaviatuuril see tagasivõtmisnupp.. ma ei tea kuidas see moodsas keeles on. Vast saate ikka aru, mida mõtlen. Ja nüüd hakkas järsku töötama. Väga hea, edaspidi teengi nii, et kui miskit on kehvasti, siis kirjutan sellest ja kõik saab korda. Justkui ta ei tahaks, et see avalikuks saaks.. no see tema mittetöötamine.
No ja millest siis nüüd küll kirjutada? Mõtlen kogu aeg, et peaks ikka pidevalt midagi kirjutma. Esiteks, kunagi on seda nii põnev lugeda. Juba praegu loen alatasa vanu postitusi ja muigan või imestan või ma ei tea.. meenutan. Jah, just teine põhjus - meenutamine. Mõtled küll, et niikuinii jäävad toredad sündmused meelde eluks ajaks ja eks nad seda teegi, aga kuivõrd üksikasjalikult siiski? Üldpilt võib-olla jääb meelde, aga kui ikka ilusti kõik detailideni üles kirjutada, siis tagant järgi lugedes avastad ikka küll, et oi, see oli täitsa meelest läinud. Niimoodi on ju tore mälu värskendada. Minu ainus elumure on ainult see, et kas see siin säilub. Teinekord mõtlen, et miks ma näiteks ei kopi seda kõike Wordi.. aga no samas, see võib ka ju hävineda, ja kunagi kindlasti hävibki. Ja isegi tõenäolisemalt kui see siin blogis, kuna enne annab pigem mu läpakas otsad kui suur ja võimas Internet. Aga kunagi, varem või hiljem, saab nende kõigi aeg läbi.
Kui veel sellest mõelda, siis on ju ka nii, et kirjutades sa justkui kordaksid kõike toimunut, seega jääb paremini meelde. No nagu spikreidki tehes, targemad teavad.. või siis lollimad.

Minu praegune elu on selline, et ta on väga puhkust täis. Tahaks öelda, et kool on läbi ja kõik on hää, aga no ei. Muidugi peab eksisteerima mingi selline õppejõud, kes on uimane kui kana.. mis on imelik võrdlus, sest kana ju pole uimane. Tal ju kiired liigutused.. Ütleks siis parem nii, et umbes sama uimane, nagu narkoosist ärganud loom. Teisisõnu, ta pole jõudnud SIIAMAANI (kui suvi juba täies hoos, Jaanipäev ammu seljataga) parandada mu kodutööd, mille tegin vist minig paar kuud tagasi? Esiteks ei vasta ta kirjadele, mida olin talle saatnud täpselt kolm. Ja siis kui lõpuks võtan kätte ja helistan, siis ta ütleb, et pole jõudnud parandama hakata, hakkab parandama järgmisel nädalal. Järgmisel nädalal aga mitte midagi ei muutu, samamoodi ülejärgmisel.. Eks ma siis helistan uuesti. Muidu olen üsna kannatamatu, aga siinkohal pidin küll vastupidist tõdema - olin vägagi rahulik, tore ja kannatlik. Ja seda kõike selleks, et teada saada, et mu kodutöö ei vastanud tingimustele ja pean kodutöö uuesti tegema!! Võib-olla ma dramatiseerin veidi üle ja tõenäoliselt seda teengi, aga ma tahan enda kaitseks lihtsalt öelda ja ma arvan, et paljud on muga päri.. et ausalt öeldes olin ja olen ma juba AMMU suverežiimil, ma olen palju vaeva näinud kõikide kodutöödega, eksamitega.. kõik on hästi läinud, eriti eksamid ja ma olen juba ammu ennast programmeerinud puhkama ja koolile pööranud selja. Päriselt, ma ei viitsi enam mitte ühtegi kodutööd teha ja olgugi, et see tundub ju tühine, et mis see üks kodutöö ikka teha on.. aga ma ei tea, see on vist jälle põhimõttes. Et miks mina pean nii kaua ootama.. teised õppejõud on temaga võrreldes olnud palju kiiremad. Ja miks ta ei suvatse mu kirjadele vastata? Ma tunnen, et pigem peaks just tema olema see, kes siis niiöelda heastaks oma viivitamise ja arvestaks mu kodutöö ära, kas või silmad kinni pigistades. Sest... vist juba kolmandaks - enda meelest oli see kodutöö täiesti õigesti ja korrektselt tehtud. Ma ei saanudki täpselt aru, et mis pagana tingimused mul seal täitmata jäid. Aga ausalt öeldes ei viitsi ma sellesse ka väga süveneda, sest niikuinii midagi muuta ei saa. Lihtsalt praegu tunnen, et nii hea on seda kõike siin välja elada. Naljakas, kuidas selline näiliselt tühine asi võib mind niimoodi rööpast välja lüüa. Nõme iseenesest.
Aga nüüd ongi fakt see, ja ma olen selle ees.. et pean selle pagana (tahaks kirjutada siia mingit koledamat sõna, aga pole ilus) kodutöö ära tegema.
Praegu jäin mõtlema, et mis küll võis olla põhjus, miks ta sedasi viivitas. Tundub, et see teema on mind täielikult vallutanud. Igastahes.. ma arvan, et on kaks võimalust: esiteks, tal kas tõeesti on nii suur hunnik igasuguseid kodutöid parandada ja sada muud asja, et lihtsalt aega ei jätku. Või siis tal on aega, aga ta on lihtsalt laisk ja aeglane. Ma ise arvan, et õige variant on combo nendest kahest, ehk siis tal on palju asju teha ja ta on neid tehes laisk ja aeglane. Keegi ütles, et Tartu Ülikoolis ongi nii, et kõik venib. Seda ma ka olin arvestanud, aga et niiii kaua venib, kohe poolde suvve, no ma ei tea. Ja kui ongi palju asju parandada.. aga palun, ärge siis esitage meile nii palju kohustuslikke kodutöid, mida te ei jõua ära parandada. Ma oleksin väga rahul vähemaga, sel korral.
Aga see teema selleks, sain oma viha välja valatud.. see on peamiselt kõik seepärast, et ma olen enda peale vihane.. pidin seda hakkama täna tegema, aga muudkui lükkan edasi. Ja ma olengi selline, teen kõik viimasle minutil.. see on nii hea tunne, kui on asi tehtud, aga ometi ma ei tee kunagi midagi väga varakult ära.

Minu blogipostitused jäävad väga suurel protsendil kõik varajasse öösse, sest ma olen ööloom ja mida hilisem kellaaeg, seda rohkem hakkab mu aju funkama. See on muidugi suhteline.. ses mõttes, et mingi aeg tuleb ikka uni ka. Tegelikult ongi nii, et kui panen tule kustu ja pea padjale, siis uni tuleb ilusti, aga ma lihtsalt ei tee seda ja niimoodi see magamajäämine venibki. Eriti suviti, mis on loogiline.

Seekord väga tarka juttu ei tulnudki. Aa.. peaks tennisest ka ikka midagi kirjutama, nagu kord ja kohus.
Natuke valus on hakata tegelikult praegu meenutama, Federer just sai Wimbsi veerandfinaalis tappa, st kaotas. Naljakas on see, et olgugi, et Fed kaotab viimasel ajal tihedamini kui varem, on ikkagi iga kaotus sama masendav kui siis, kui see nii harv nähtus oli. MIKS??? ..ta kaotab mingile Tsongale ja siis Tsonga kaotab kohe järgmises ringis. Võiks siis nagu ära võita turniiri ju või nii?
Ma ei tea... ma ei taha sellel kaotuse teemal kaua peatuda, sest see on lihtsalt liiga värske.
Ma räägin parem millestki posiviivsemast. Nimelt võitis Wimbledoni naisteturniiri üks Tšehhitar, kes on PEAAEGU sama vana kui mina, ehk siis minust 6 päeva noorem. Ja see tähendab mida? Muidugi seda, et ta on sama tähtkuju mis mina ja sama loomaaasta ka.. nii lahe! Ja ta võitis Wimbledoni, võitis Sharapovat. See oli vist üks vääga vähestest mängudest, kus ma enne finaali tõesti ei suutnud otsustada, kumma poolt nüüd olla. Sharapovale olen ma alati pöialt hoidnud, aga Kvitova on ka nii hea. Samas, mängu ajal tundsin, et siiski ikkagi südames olin rohkem Kvitova poolt.. samas teisest küljest, kui Sharapova pärast intervjuud andis, hakkas mul tast nii kahju. Selles mõttes, et arvestades, mis jamad tal viimaste aastate jooksul on olnud(vigastused).. ta oleks seda võitu väärinud küll. Aga midagi pole teha, kui Kvitova oli oma mänguga tast täiesti üle. Ja tegelikult, ma usun, et Sharapova võib oma finaalikohaga ka igati rahule jääda, muidugi tahavad kõik seda the big one'i, aga noh.. ta on veel nii noor ja küll tuleb ka tema aeg, ja veel mitu korda, ma loodan.
Homme, õigemini täna, on aga meeste finaal (Djokovic vs Nadal) ja sellega on nii, et seda ma ei vaata, sest ma ei taha näha mitte kumbagi võitmas. Palju parema meelega olen laulupeol. Kui nüüd aga mõelda, et kumba ma tahan rohkem kaotamas näha, siis võib-olla Nadali, sest tal see slämmikogu viimasel ajal liiga tihedalt täitumas. Djokol neid hoopis vähe, las tema siis saab ühe, nr 1-ks saab ta juba niikuinii, las siis mõnuleb.
Ühte aga ütlen - Fed võidab US Openi! Tegelt ka ma tahan et ta võidaks....
:)


Pildilisa:

Petra Kvitova


Petra ja Masha


Ja siis..mitte just kuigi teemasse..

Naljakas video (eriti lõpp): http://www.youtube.com/watch?v=xYuIfFvARU0

(hoiatan - natuke ropp, nii et lastele keelatud)
EDIT: krt, kellelegi ei tundu see video naljakas:D ainult mulle ja Kirsile ja siis veel ühele, kõik teised on mingi.. eeee.. hm.. very funny:/
Ju mul on väga imelik huumorimeel, mis pole vist üllatus?

Bye-bye-bye-bye

Terve Mõistuse Akadeemia ning Talupojatarkuse Kolledž kuulutavad välja vihjekonkursi. Kõik terased tähelepanekud elust ja olust saata aadressile arapanija@kanal2.ee