Frents Õupen

Nii! Hull tuhin on kirjutada!! Ma ei tea, kui kaua ma seda teha saan, sest mu emal on võimed, millest arusaamine ei mahu minu mõistuse piiridesse - ta nimelt kuuleb allkorrusele kui ma klaviatuuril klõbistan. Ja kuna ta ei ole suuteline sellise müra saatel uinuma, siis võib iga hetk mu telefon kurjakuulutavalt helisema hakata (Jah, ta helistab mulle ka siis kui me mõlemad oleme kodus ja kui ta on must vaid ühe trepi kaugusel - mugav elu või mis?). Ühesõnaga, ma mõtlesin, et räägiks sellel kõige huvitavamal teemal - French Open. Aga soojenduseks (ja et teie kannatus proovile panna) mainiksin, et Getu is päkk!! Just tulin tema juurest ja mul on öelda vaid üht - Helena ja Laura, SEIGELGE OMA ELU HINNAGA!
Noh ja nüüd siis selle kõige põnevama osa juurde:

Täitsa lõpp, ma pidin täna otsad andma, kui vaatasin Federeri mängu kui ta pea et kaotamas oli. Ja mu silm vist oleks ka üles ütelnud - ta tõmbles mul juba terve päev ja ma panin tähele, et mida pingelisem koht oli ja mida rohkem ma erutusin, seda enam hakkas ta tõmblema. Ja kui maha rahunesin, jäi ka silm rahulikuks. Päris naljakas! Igastahes, selle aasta FO on suhteliselt igav sellisele tennisehuvilisele, kellel kindlat lemmikut pole, sest arvata on, et Rafa oma karika tükkideks närib... Sellega tuli üks hea nali meelde. Keegi kuskil foorumis mõtles, et ei tea, mis siis saab kui Rafa kuskil turniiril peaks auhinnaks auto saama - et kuhu ta, huvitav, oma hambad siis külge lööb... Roolile? Kõrvalvaatepeeglile? Rafal on muide see aasta väga huvitav ja kõmutekitav erkroosa pluus. Minu silmis väga vinge! Ta on küllalt mees, et seda välja kanda. Aga see on hämmastav, kui paljud seda maha laidavad. Eurospordi kommentaatoridki suhtusid päris läbinähtavalt sellesse mitte väga leplikult, muidugi viisakaks jäädes ütles üks neist "Hmm.. it's different!" ja teine päev järgmine kommentaator "I'm not a fan of it!":D Nagu oleks mingi rusikareegel, et roosa on naistevärv ja lilla on pedevärv ja kõik, mis nendesse piiridesse ei mahu, ei ole lihtsalt võimalik. Ja on tabu. Rafa tõusis minu silmis kohe ikka paari pügala võrra, just oma julguse pärast midagi teistsugust proovida, kartmata, et see temas mehelikkust peaks nüüd kuidagi alandama. Niiet, Rafa, viis pluss minu poolt! Rogeri stiil jääb muidugi väikeste variatsioonidega alati klassikaliseks ja nii talle täpselt sobib ka! Tegelikult on naljakas slämmide ajal vaadata, kui sarnaselt kõik riides on. Muidugi tingitud sellest, et kõigil on ju ikkagi vaja valida Nike'i või Adidase uusimate kollektsioonide seast miskit, ega vana ju ometi kõlba ja on ammu moest läinud! Nii siis tekibki päris tihti selliseid situatsioone, kus platsi peal mängivad teineteise vastu 2 täpselt samasuguste riietega kutti:D Üldiselt tuleb midagi sellist ette muidugi ainult meeste seas, sest üldjuhul naistetennises on ju riietus või väljanägemine väljakul peaaegu sama tähtis kui mäng ise ..ja ilmuda väljakule peaaegu samade riietega nagu vastane oleks ju lausa katastroof! Seepärast ongi Maria Sharapova võtnud kasutusele üsnagi lollikindla meetodi, kavandades oma kleite ise. Vähemalt võib ta südamerahuga mängida, teades, et on ainukene inimene maa peal, kes selliselt riides on (muidugi pärast tulevad tema riided maailmasse ehk müüki ka, aga seda kindlasti sada aastat hiljem!). Tal on muidugi hea - ta võimaldab seda, aga mõelda vaid, milline põrgu on elu neil naistennisistidel, kellel seda võimalust pole! Tihtipeale kui mõni kena ja rahakas tennisetšikk jälle väljakule astub, jääb mulje nagu tuleks ta oma õhtukleidi, rippuvate kõrvarõngaste ja mukitud näoga kuhugi ballile, ainult et kontsakingade asemel on jalas tossud ja käes reket, justkui oleks see mingi aksessuaar. Hea näide oli (vist) üleeelmise aasta US Open.. Mašal oli sädelev must kleit ja muidugi juustes kõrva kohal kleidiga kokkusobiv lipsukene. Armas. Ühesõnaga, suhteliselt naeruväärne! Aga samas, (mida kiputakse kergesti unustama) nad tõepoolest teevad sporti ka ning võidavad suuri, väga suuri turniire, mida minusugused tõenäoliselt jäävadki vaid teleekraani vahendusel nägema. Arvatasti ei mõisteta, missugust ränka vaeva on viimne kui üks neist 'tšikkidest' näinud, et jõuda niivõrd kõrgele. Niiet sellise väikse põneva luksuse on nad täielikult välja teeninud.

Ma ei viitsi enam tegelikult French Openist rääkida, aga tõesti, mul lihtsalt ei ole millestki muust kirjutada ja see teema on mõnus turvaline ka, ei tekita absoluutselt mittemingisuguseid häid või halbu emotsioone, kuna on kuiv ja igav ning kusjuures, kirjutada on niii palju (niiet keegi ei saa tulla ka ette heitma, et ma blogi üldse ei kirjuta).
Niisiis olukorra sunnin ma jätkan samal teemal ja sama rõõmsalt.......homme!