Frents Õupen

Nii! Hull tuhin on kirjutada!! Ma ei tea, kui kaua ma seda teha saan, sest mu emal on võimed, millest arusaamine ei mahu minu mõistuse piiridesse - ta nimelt kuuleb allkorrusele kui ma klaviatuuril klõbistan. Ja kuna ta ei ole suuteline sellise müra saatel uinuma, siis võib iga hetk mu telefon kurjakuulutavalt helisema hakata (Jah, ta helistab mulle ka siis kui me mõlemad oleme kodus ja kui ta on must vaid ühe trepi kaugusel - mugav elu või mis?). Ühesõnaga, ma mõtlesin, et räägiks sellel kõige huvitavamal teemal - French Open. Aga soojenduseks (ja et teie kannatus proovile panna) mainiksin, et Getu is päkk!! Just tulin tema juurest ja mul on öelda vaid üht - Helena ja Laura, SEIGELGE OMA ELU HINNAGA!
Noh ja nüüd siis selle kõige põnevama osa juurde:

Täitsa lõpp, ma pidin täna otsad andma, kui vaatasin Federeri mängu kui ta pea et kaotamas oli. Ja mu silm vist oleks ka üles ütelnud - ta tõmbles mul juba terve päev ja ma panin tähele, et mida pingelisem koht oli ja mida rohkem ma erutusin, seda enam hakkas ta tõmblema. Ja kui maha rahunesin, jäi ka silm rahulikuks. Päris naljakas! Igastahes, selle aasta FO on suhteliselt igav sellisele tennisehuvilisele, kellel kindlat lemmikut pole, sest arvata on, et Rafa oma karika tükkideks närib... Sellega tuli üks hea nali meelde. Keegi kuskil foorumis mõtles, et ei tea, mis siis saab kui Rafa kuskil turniiril peaks auhinnaks auto saama - et kuhu ta, huvitav, oma hambad siis külge lööb... Roolile? Kõrvalvaatepeeglile? Rafal on muide see aasta väga huvitav ja kõmutekitav erkroosa pluus. Minu silmis väga vinge! Ta on küllalt mees, et seda välja kanda. Aga see on hämmastav, kui paljud seda maha laidavad. Eurospordi kommentaatoridki suhtusid päris läbinähtavalt sellesse mitte väga leplikult, muidugi viisakaks jäädes ütles üks neist "Hmm.. it's different!" ja teine päev järgmine kommentaator "I'm not a fan of it!":D Nagu oleks mingi rusikareegel, et roosa on naistevärv ja lilla on pedevärv ja kõik, mis nendesse piiridesse ei mahu, ei ole lihtsalt võimalik. Ja on tabu. Rafa tõusis minu silmis kohe ikka paari pügala võrra, just oma julguse pärast midagi teistsugust proovida, kartmata, et see temas mehelikkust peaks nüüd kuidagi alandama. Niiet, Rafa, viis pluss minu poolt! Rogeri stiil jääb muidugi väikeste variatsioonidega alati klassikaliseks ja nii talle täpselt sobib ka! Tegelikult on naljakas slämmide ajal vaadata, kui sarnaselt kõik riides on. Muidugi tingitud sellest, et kõigil on ju ikkagi vaja valida Nike'i või Adidase uusimate kollektsioonide seast miskit, ega vana ju ometi kõlba ja on ammu moest läinud! Nii siis tekibki päris tihti selliseid situatsioone, kus platsi peal mängivad teineteise vastu 2 täpselt samasuguste riietega kutti:D Üldiselt tuleb midagi sellist ette muidugi ainult meeste seas, sest üldjuhul naistetennises on ju riietus või väljanägemine väljakul peaaegu sama tähtis kui mäng ise ..ja ilmuda väljakule peaaegu samade riietega nagu vastane oleks ju lausa katastroof! Seepärast ongi Maria Sharapova võtnud kasutusele üsnagi lollikindla meetodi, kavandades oma kleite ise. Vähemalt võib ta südamerahuga mängida, teades, et on ainukene inimene maa peal, kes selliselt riides on (muidugi pärast tulevad tema riided maailmasse ehk müüki ka, aga seda kindlasti sada aastat hiljem!). Tal on muidugi hea - ta võimaldab seda, aga mõelda vaid, milline põrgu on elu neil naistennisistidel, kellel seda võimalust pole! Tihtipeale kui mõni kena ja rahakas tennisetšikk jälle väljakule astub, jääb mulje nagu tuleks ta oma õhtukleidi, rippuvate kõrvarõngaste ja mukitud näoga kuhugi ballile, ainult et kontsakingade asemel on jalas tossud ja käes reket, justkui oleks see mingi aksessuaar. Hea näide oli (vist) üleeelmise aasta US Open.. Mašal oli sädelev must kleit ja muidugi juustes kõrva kohal kleidiga kokkusobiv lipsukene. Armas. Ühesõnaga, suhteliselt naeruväärne! Aga samas, (mida kiputakse kergesti unustama) nad tõepoolest teevad sporti ka ning võidavad suuri, väga suuri turniire, mida minusugused tõenäoliselt jäävadki vaid teleekraani vahendusel nägema. Arvatasti ei mõisteta, missugust ränka vaeva on viimne kui üks neist 'tšikkidest' näinud, et jõuda niivõrd kõrgele. Niiet sellise väikse põneva luksuse on nad täielikult välja teeninud.

Ma ei viitsi enam tegelikult French Openist rääkida, aga tõesti, mul lihtsalt ei ole millestki muust kirjutada ja see teema on mõnus turvaline ka, ei tekita absoluutselt mittemingisuguseid häid või halbu emotsioone, kuna on kuiv ja igav ning kusjuures, kirjutada on niii palju (niiet keegi ei saa tulla ka ette heitma, et ma blogi üldse ei kirjuta).
Niisiis olukorra sunnin ma jätkan samal teemal ja sama rõõmsalt.......homme!

IHAHA - OOOHAAAHAAA - HEHE - HAAAAAAAA!!!!

Üksluine elu. Paar aastat tagasi ja tegelikult veel sellelgi aastal mõtlesin, et oi-oi, eksamiperiood tuleb hirmus pingeline.. Tühjagi!! Igav on! Nojah, tegelikult on mõnus vaba olla, koolikohustust pole ja rutiinist ka prii. Mingit erilist stressi ei ole ma küll tundnud, võib-olla enne inka suulist veidikene, aga see oli ka pigem selline ärevus.

Ema tõi koju paar raamatut, ühe nimi on "Friendship" ja teise "Family". Raamatud on sellised tarkuseraamatute tüüpi, kus on miljon pilti ja siis piltide kõrval kuulsate inimeste tsitaadid. Raamatute formaat on ainult suur. Ja ma jäin köögilaua taha seda esimest raamatut sirvima ja ma ei saanud siirast muiet näolt. Väga palju oli rõhutud just kas lastele või vanadele inimestele, pildid olid tehtud mingites täiesti suvalistes olukordades, need olid nii loomulikud ja tõetruud ning nende emotsioon väga nakkav. Ja siis ma hakkan endale mõtlema - kogu aeg tunnen, et ei ole ei ühe asjaga rahul ja siis jälle teisega. Ärritun pisiasjade peale ja muretsen mingite endast täiesti mittesõltuvate asjade üle.
Seal selles samas Joe Vitale raaamtus (vt üleelmist postitust) oli ühes kohas selline jutt:
Kui olete täna hommikul ärgates rohkem terve kui haige, on teid õnnistatud rohkem kui neid miljoneid, kes seda nädalat üle ei ela.
Kui teil on külmikus toitu, riided seljas, katus pea kohal ja magamisase, siis olete rikkam kui 75 protsenti sellest maailmast.
Kui teil on raha pangas või rahakotis, siis kuulute maailma rikaste tipu 8 protsendi hulka.
Kui te hoiate pea püsti, naeratuse näol ja olete tõeliselt tänulik, olete õnnistatud, sest enamik suudab seda, kuid suurem osa neist ei tee seda
.
Paneb mõtlema, eksole. Ma ise mõtlen, et suhteliselt suva tegelikult, kui palju sul raha on või kas sul on sõpradest parem telefon, suurem maalapp või IQ. Rikkam inimene on ikka see, kes suudab vaatamata omandile (või selle puudumisele) ja ümbritsevale olla rahul ja õnnelik. Seal on tegelikult ka oma 'aga'.. sest kui sa pole millegagi rahul, siis see on ju peamine ajend saavutamaks pidevalt enamat ja enamat. See ongi tegelikult üks suur küsimärk. Oleks ju lausda lust elada õnnemullis ja nautida igat hetke, aga samas, et rohkem saavutada, oled sunnitud olema pidevalt rahulolematu.
Kuidas siis nüüd õigesti elada?
Üks lause jäi sealt meelde, et õnn ei olegi asjades, mida saab katsuda, vaid see on alati meie endi tunnetes.
Kõige lihtsam tee õnnetundeni on vist lihtsalt proovida naerda võimalikult palju..

Mulle nii meeldisid need pildid, et olin sunnitud osast neist pilti tegema (siin on nad küll mitu korda väiksemad ja veel rohkem kordi ähmasemad):

Muide, teoorias olen ma sellistes asjades ülimalt tugev ja alati valmis nii endale kui ka teistele õpetama, et tuleks ikka teha nii ja siis seal tuleks teha naa - ühesõnaga, et kuidas elada. Ja kusjuures ise olen ma maailma kõige kehvem elav näide sellest üldse! No lihtsalt ei oska. Ma juba tean, et oma lastel tulevikus käsin käituda oma sõnade, mitte tegude järgi. Väga tõenäoline, et pärast sellel teemal pikemalt peatumist jätkan ma rõõmsalt endist suhtumist ja ei muutu grammi võrragi.
Õnneks aga täidan ma vähemalt ühte eluülesannet üllatavalt hästi - naeran absoluutselt iga asja peale. Ja see pole üldse nii raske. Mõnikord kui mul on halb tuju, siis ma lihtsalt sunnin endale naerusuu ette.. lükkan huuled kõrvuni ja uskuge mind, juba hakkavad endorfiinid veres möllama! Proovige ka! Sest tõenäoliselt hakkate te juba selle peale naerma, kui imelik inimene te olete, et sellist tobedust harrastate.