Teate. et väga suur vahe on sõnadel lapselik (lapsemeelne) ja lapsik. Minu arust on iga inimene sisimas lapselik, aga hoopis teine asi on see, kui inimene on lapsik.
Ma mäletan, et kui olin 15, mõtlesin, et ma olen jube tark. Ma arvasin, et ma tean kõiki asju suhteliselt hästi ja mõistan erinevate probleemide tähendust ja tõsidust ilma, et peaksin neid kogema. Võib-olla on see praegugi nii. Igakord kui keegi mulle räägib oma mingist probleemist ja ütleb näiteks, et "Ah, sa niikuinii ei mõista mind", siis ma olen justkui sisimas vihane, et mis mõttes ma ei mõista, mõistan küll!! Aga samas kui mul on endal mingi probleem ja ma seda teistele räägin, siis tunnen justkui teeksin ma seda ilmaasjata, mõtlen, et nad ei saa minust niikuinii aru, aga alati on hea kellelegi oma muret kurta, kergem hakkab lihtsalt. Milleni ma oma jutuga jõudsin, on see, et ma tegelikult ikkagi ju saan aru, mida inimene tunneb, kui ütleb, et "Ah, sa ei saa must aru", sest et ma ise ütlen ja mõtlen ju samamoodi:D Aga on vist ikkagi nii, et probleemi ennast (ja selle all kannatajat) mõistame me päriselt alles siis, kui oleme selle ise läbi elanud...
Teine teema, millel mõte pikemalt peatuma jäi, on saladuslikud inimesed. Ja kas inimesi tõmbab nende poole? Kas saladuslikud inimesed on sellised vaga-vesi-sügav-põhi tüüpi, kes ei räägi palju, on pigem vaiksed ja tagasihoidlikud ning kes hea meelega väldiks tähelepanu keskpunktis olemist? Saladusliku ja igava inimese vahel on väga habras piir, samamoodi nagu ka geeniuse ja hullu, Küll habras piir, ent ometi on nad niivõrd eristatavad. Minu jaoks on saladuslik inimene selline suhteliselt vaikne, ent temas on peidus miskine asi, mis temas aeg-ajalt võimust saab ja esile tungib (tavaliselt just tähelepanu keskpunktis olles), kuid mida ta enamus ajast tugeva kooriku all hoiab. Aga see on seal olemas. Ja see teadmine tekitab tunde, et tahaks õudselt uurida, mis seal veel peidus on. Kindlasti palju. Aga kuidas küll selle kõik sealt välja koukida? Ma tean paari sellist inimest, kusjuures siitsamast enda ümbert... ja mu uudishimu on meeletu!!!
