vao

Neli kulbitäit vürtsi, kolm klaasi paljastusi, näpuotsaga intriigi ja maitse järgi elamusi. Kõik segatud äärmise hoolikuse ja tähelepanuga uudishimu kastmes. See on Pealtnägija.

naiste-eri

Naistepäeva puhul kinkis ema mulle raamatu "Ole enda astroloog". Mina kinkisin talle lause "Ilusat naistepäeva!". Ta teab, et mul kipuvad minema meelest ära sellised tähtsad asjad nagu sünnipäevad ja igasugused muud tähtpäevad, ja mingil imelikul kombel ta nagu ei paneks seda ka pahaks.. kuivõrd teen seda mina ise. Ma tean oma ema läbi ja lõhki ning ma saan aru, et tema jaoks ei ole oluline kingituse suurus, hind või üldse selle olemasolu. Ta on selline omamoodi, tema jaoks on tähtsal kohal sellised tavalise inimese jaoks suhteliselt ebaolulised asjad. Ta väärtustab mingeid teatud hetki, mis tema enda sõnade järgi on talle "pühad". Mõnikord tundub mulle aga, et ta nagu kuidagi pingutaks üle selle kõigega, justkui teeks sääsest elevandi (heas mõttes siis). Aga ma olen tõdenud, et ta tõesti ongi selline ja ta päriselt ka naudib selliseid hetki. Näiteks kui Egiptusest tulime ja olime lennuki peale minemas, haaras ta mu käest kinni ning ütles "Oota üks minut. Tule mu kõrvale ja vaata seda, Eva. Hinga nüüd viimast korda sellel reisil seda õhku sisse ja naudi." ..nii me siis korra seisatasime ja hetk hiljem olime lennukis, mis on viimane koht siin maailmas, kus ta viibiks, kui see oleks vaid tema teha. Alati, kui mingi selline hetk jälle tuleb, siis ma pööritan silmi ja nihelen ja ütlen kärsitult, et "jaajaa, okeii.. lähme nüüd!" ....

Yllasel aga, kus mu ema kaasas polnud, muutusin ma korraks temaks. Oli just minu sünnipäev ja eelmine õhtu, õigemini öö, ei olnud just kõige meeldivam, masendav oli lausa, teatud probleemide tõttu ja mitte minu enda omade. Läksin rahutu hingega magama ja ei tundnud mitte mingisugust rõõmu oma sünnipäeva üle. Ma ei tajunud seda, et mu vanusele lisandus tegelikult üks vägagi tähtis number juurde ja vaatamata kõikidele õnnesoovidele, mis justkui peaksid ju tuju tõstma, tundsin ennast kuidagi kurnatuna ja tõrksana. Läksime siis kõik mäele, Jouni (kelle kaudu saime ka mökki tasuta, me tuttav somm) vedas mind kohe punasele mäele, ütlesin, et eiei, tahaks ikka enne mingilt siniselt lasta soojenduseks, aga mkm. Igaljuhul tuli päris kiiresti kõik meelde ja nii siis lasimegi alla ja poole tee peal on seal üks kohvik, kus otsustasime istuda natuke aega. Ja seal istudes suutsin ma seda teha. Hetke nautida. Me istusime terassile, "päikeseterassile", ostsime kaks kuuma kakaod, kus sees on veel minttu ja istusime. Sel hetkel tundsin, et see ongi see hetk. Sul on justkui külm, sest olid just pika maa alla tulnud nende miinuskraadidega, mida tegelikult ei olnudki palju, aga sa ei tunne külma, sest sa jood kuuma kakaod, mis aurab selle karge õhu käes. Su ees avaneb uskumatu vaade, nagu vaataks mingit täiuslikult maalitud pilti, päike paistab ja taevas on nii sinine kui veel olla saab, su ees laiutavad omas suures hiilguses mäed, millest ühe peal viibid sina, su pea kohal on kõlar, kust tuleb täie volüümiga sellist vanakooli musa, just sellist, mida sa praegu kõige meelsamini kuulaksid, justkui keegi oleks teadnud. Sa lihtsalt istud ja naudid. Sel hetkel tegin otsuse, et see, mis eelmine õhtu oli, olgu olnud ja sellele ma enam ei mõtle. Ma tühjendasin oma pea kõikidest muredest, tegelikult mitte ainult muredest, vaid absoluutselt kõigest. Ma keskendusin ainult antud hetkele ja selle nautimisele... ja mul oli hea olla, tundsin, et see oli see, mida ma vajan või vajasin. Jäädvustasin ka selle hetke memona oma mobiili, oli lihtsalt vaja üles kirjutada, mida tunnen.

Niisiis, oskasin ka sellist väikest hetke nautida, mis oli minu jaoks tähtis. Ma saan aru oma emast, kui ta naudib endale tähtsaid hetki, aga see ei tähenda, et ka mina neid samu hetki nautima peaksin, vaid nüüd ma tean, mul on omad teised hetked, mida naudin. Ja need hetked ON elus olulised!

Parandama pean ennast ikkagi, nende tähtpäevade koha pealt. See peaks olema ju inimese loomuses, et ta hoolib teistest (tema jaoks tähtsatest) inimestest ja peab neid meeles nende jaoks tähtsatel päevadel. Äkki ma siis ei hooli piisavalt?? Pean mõtlema..

Mul mingi köha ja nohu jälle, uimane olla. Seda talve (kui seda talveks saab nimetada) iseloomustab minu elu puhul sõnad "haiglane", "teguderohke" ja "mäletamistväärt" ja kui koolitulemused ka sisse arvestada, siis "mitterahuldav". Ma ei oskagi midagi öelda rohkem selle koha pealt, lihtsalt õppima pean rohkem.

Ma vaatasin eile seda superstaari saadet internetis järele ja ma kirjutasin kõik nimed seal ülesse ja vaatasin pärast orkutist, et mis tähtkuju nad on. Eriti imelik olen. Mingit filmi vaatan, siis vaatan ka mis näitlejate tähtkujud on. Samamoodi seriaalidega, mul on näiteks "Seitsmenda taeva" kõikide osatäitjate tähtkujud peas, jäävad pähe lihtsalt. Kui enne mind huvitasid tähtkujud (ehk siis lääne astroloogia), siis nüüd köidab mind ka ida astroloogia, ehk siis loomaaastad. Ja siis ma nüüd vaatangi mõlemat ja panen kokku need ja mõtlen, mis iseloomuga mingi inimene võiks olla.

Ma niimodi sügavuti tegelikult astroloogiat ei ole uurinud, tõusumärgid on nüüd tegelikult veel mu huviorbiiti sattunud, aga neid majasid ja planeete ja mingeid laiuskraade ei tea veel. Nüüd kui ema kinkis mulle selle raamatu, siis hakkan neid ka uurima. Koostan oma sünnikaardi ja särki värki.

Kõik arvavad, et kui inimest huvitavad tähtkujud, et siis ta usub ka horoskoope. Ma absoluutselt ei usu neid lehtede või ajakirjade horoskoope, isegi aastahoroskoopi mitte. Õhtulehe horoskoobi koostab näiteks karistuseks see, kes viimasena tööle jõuab ja siis inimesed pimesi loevad, et ohoo, mis täna mul juhtuma hakkab, mõni elabki horoskoopide järgi. Aga mul on selles mõttes see piir ees. Mind huvitavad erinevate tähtkujude iseloomuomadused ja muu selline ja neid ma usun, sest ma ju oma silmaga pidevalt tõestan, et nad paika peavad. Nii on.

Paar ilusat pilti kah lõpetuseks:

James Blake, armas nii rastadega kui ka ilma, tark ja teab palju, räägib ka tegelikult suhteliselt palju, aga tema jutt on loogiline ja hästi läbimõeldud. Tore inimene, aga Federeri ei ületa.

Mul kama2, kas Fed kaotab või mitte.. no, muidugi ma tahan et ta võidab, aga mida ma öelda tahan... Ühesõnaga, see, et ta mu lemmik on ei olene tema edust ja positsioonist. Niisama tuli tahtmine öelda, mitte et see kedagi väga huvitanud oleks.
Niikuinii mingi segane tekst
Ma ei oska hästi neid pilte ka siia panna, imelikult jäävad.

Okei tsau, head naistepäeva!

Ja kellel näiteks pole 41 minutit midagi teha, siis võib seda sisustada alljärgnevaga. Noh niiöelda selle viimase jutu täienduseks...http://www.youtube.com/watch?v=EK8uOgGSLp0