Esimene võit. Federeril. French Openil.. braavo!
Hetkel ongi mu 2 põhitegevust õppimine ja teleka vaatamine, täpsustades Eurospordi vaatamine.. ja täitsa detailidesse laskumisel, French Openi vaatamine, mis algas täpselt üleeile. Võin julgelt öelda, et järgmised 2 nädalat on mu põhirõhk suunatudki selle kõigega seonduvale. Ja taolisi nädalaid on aastas kokku 8. Samas on need nädalad, peale selle, et põnevad, ka väga kiusatust tekitavad. Mida ma kõike küll ei teeks, et olla üks pea nendest 15 000-st Philippe Chatrier Courtil!! Kasvõi korra!! Piisaks kasvõi paarist minutist, soovitatavalt sellisest minutist, mille sisse mahub Roger Federer... ja trofee, mille ta äsja just võitnud oli. Inimesed plaksutavad, isegi sellised inimesed, kes mängu eriti ei jaga, oleksid ärevil ja tunneksid joovastust, mida see hetk neile kõigile pakub. See atmosfäär... see oleks unustamatu kogemus!
Unistused mul on, aga kas ma nende poole ka püüdlen? Ei tea. Isegi kui püüdlen, siis pole ma endale seda teadvustanud. Tegelikult on unistused ühed imelikud asjad. Karm vahe unistusel ja eesmärgil on see, et unistused kipuvad olema ebareaalsed ja eesmärgid reaalsed. Kui seda arvesse võtta, siis tunnistan, et praegusel ajal ma veel unistan. Kuid ehk tuleb kunagi selline aeg, kus ma juba muudan oma unistused eesmärkideks? Elame, näeme... :)
Hetkel ongi mu 2 põhitegevust õppimine ja teleka vaatamine, täpsustades Eurospordi vaatamine.. ja täitsa detailidesse laskumisel, French Openi vaatamine, mis algas täpselt üleeile. Võin julgelt öelda, et järgmised 2 nädalat on mu põhirõhk suunatudki selle kõigega seonduvale. Ja taolisi nädalaid on aastas kokku 8. Samas on need nädalad, peale selle, et põnevad, ka väga kiusatust tekitavad. Mida ma kõike küll ei teeks, et olla üks pea nendest 15 000-st Philippe Chatrier Courtil!! Kasvõi korra!! Piisaks kasvõi paarist minutist, soovitatavalt sellisest minutist, mille sisse mahub Roger Federer... ja trofee, mille ta äsja just võitnud oli. Inimesed plaksutavad, isegi sellised inimesed, kes mängu eriti ei jaga, oleksid ärevil ja tunneksid joovastust, mida see hetk neile kõigile pakub. See atmosfäär... see oleks unustamatu kogemus!
Unistused mul on, aga kas ma nende poole ka püüdlen? Ei tea. Isegi kui püüdlen, siis pole ma endale seda teadvustanud. Tegelikult on unistused ühed imelikud asjad. Karm vahe unistusel ja eesmärgil on see, et unistused kipuvad olema ebareaalsed ja eesmärgid reaalsed. Kui seda arvesse võtta, siis tunnistan, et praegusel ajal ma veel unistan. Kuid ehk tuleb kunagi selline aeg, kus ma juba muudan oma unistused eesmärkideks? Elame, näeme... :)
No comments:
Post a Comment